Enesevälistus – turvaline viis hasartmängudele piir seada
Enesevälistus on üks olulisemaid vastutustundliku mängimise tööriistu, mille abil mängija saab teadlikult ja vabatahtlikult jätta end hasartmängudest kõrvale kindlaks ajaks või tähtajatult. Erinevalt lihtsalt lubadusest „rohkem ei mängi" loob enesevälistus konkreetse tehnilise ja sageli ka õigusliku takistuse: kui piirang on jõustunud, ei pääse mängija oma mängukontole ligi ega saa avada uut kontot enne, kui valitud periood on lõppenud. Just see muudab impulsiivse tagasilanguse keeruliseks hetkel, mil enesekontroll on kõige nõrgem.
Eesti mängija jaoks on oluline teada, et enesevälistust saab rakendada kahel tasandil. Esiteks pakub iga EMTA litsentsi omav operaator kontosisest enesevälistust, mille saab tavaliselt aktiveerida konto seadetes või klienditoe kaudu. Teiseks haldab Maksu- ja Tolliamet üleriigilist hasartmängu mängukeelu registrit, kuhu inimene saab end vabatahtlikult kanda, misjärel keeld kehtib korraga kõikide Eestis litsentseeritud pakkujate suhtes. See riiklik lahendus on tugevam, sest see ei sõltu ühestainsast kasiinost ega kao ära, kui mängija üritab probleemi ühe pakkuja juurest teise juurde „ümber mängida".
Miks see Eesti mängijale loeb? Hasartmäng on Eestis lubatud alates 21. eluaastast ja seaduslikult tegutsevad operaatorid on kohustatud pakkuma vastutustundliku mängimise vahendeid. Enesevälistus on nendest kõige jõulisem, sest see ei piira ainult sissemaksete suurust ega mängusessiooni pikkust, vaid katkestab juurdepääsu tervikuna. Paljude jaoks on just täielik paus vajalik, et taastada tervislik suhe rahaga, katkestada kaotuste tagaajamise muster ja anda ajule aega harjumusest välja tulla.
Enesevälistuse ümber liigub mitu levinud väärarusaama. Esiteks arvatakse ekslikult, et piirangu saab igal hetkel tühistada – tegelikult on kehtestatud periood tahtlikult jäik ja seda ei saa tavaliselt enne tähtaega lõpetada, sest just see kaitseb hetkeemotsiooni eest. Teiseks eeldatakse vahel, et enesevälistus rikub krediidiajaloo või jääb avalikult nähtavaks – Eesti register on konfidentsiaalne ja mõeldud üksnes mängukeelu jõustamiseks. Kolmandaks arvatakse, et pärast tähtaja lõppu keeld automaatselt kaob; sageli tuleb mängimise taasalustamiseks esitada eraldi taotlus, mis lisab veel ühe läbimõtlemise hetke.
Praktikas tasub enesevälistust näha mitte karistuse, vaid enda kaitseks seatud turvavõrguna. Kui tunned, et mäng ei ole enam meelelahutus, vaid surve või põgenemine, on mõistlik kombineerida enesevälistus muude sammudega – rahaliste limiitide, mängupausi ja vajadusel professionaalse toega. Eestis pakub tasuta ja konfidentsiaalset abi näiteks hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskus ning üleriigiline abitelefon. Mängi alati vastutustundlikult, ainult 21-aastaselt ja vanemalt, ning pea meeles, et paus ei ole nõrkuse, vaid enesehoole märk.